Huviharidus kui võti vaimse tervise juurde

Äsja lõppes oktoober, vaimse tervise kuu. On õige aeg jälle rääkida ühest huvihariduse olulisest aspektist, mida tihti alahinnatakse. Nimelt seosest huvihariduse ja terve psüühika vahel.

Laste käitumisraskuseid uurides on üheks teguriks, mis nende teket soodustab, just huvihariduse vähene osakaal või hobide puudumine. Koosmõjus lapsepõlvetraumade ja õpiraskustega viib see tihti käitumisraskusteni koolis.

Kõige rohkem saab selles vallas tegeleda ennetustööga – kooliealine laps võiks tingimata tegeleda mõne huvitegevusega. Kõige kasulikum on tegeleda mõne hobiga varajasest lapsepõlvest peale ning järjepidevalt. See treenib meis järjepidevust ning muidugi ka ühte konkreetset oskust. Kui aga teismelisel puuduvad hobid ja huvialad, oleks väga mõistlik leida midagi, mis teda köidab. Kasvõi katse-eksitusmeetodil.

Huviharidusega tegelemine aitab ka eesmärkide seadmist ning nende täitmist treenida. Iganädalaselt huviringis käies õpime ja areneme pidevalt, tihti endale märkamatultki. Mida rohkem on positiivseid elamusi ja tegevusi, mis meid paeluvad, seda vähem jääb aega tegeleda ennasthävitavate tegevuste ja mõttemustritega.

Teismelised, kes veedavad mitmeid tunde päevast (telefonis, arvutis) istudes on rohkem vastuvõtlikud depressiooni ja ärevushäirete tekkimisele. Seega tasub teha kas sporti või leida mõni sobiv huviring, olgu selleks tantsimine, kunst, keraamika või 3-D modelleerimine.

Muidugi tõstab hobidega tegelemine lisaks meie enesekindlust, arendab loovust, käeliseid oskuseid, leevendab stressi ja ärevust ning õpetab kannatlikkust.

Kui sa veel ei ole jõudnud endale või oma lapsele sobivat huviringi valida, vaata meie kodulehte ja sirvi ka allolevaid linke:

• https://www.nhs.uk/news/lifestyle-and-exercise/light-activity-may-improve-mental-health-teenagers/
• https://www.psychreg.org/hobby-mental-health/
• https://www.handsocks.com/blogs/blog/the-benefits-of-hobbies-and-activities-for-children